Kui eriskummaline. Tahaks kirjutada, aga näe - ei oska. Kuhu kõik on kadunud? Te pole ometi hullud, ei segased ega nõdrameelsed, te igapäevased lausmasendavad ning üheülbalised. Teie albumid, teie kirjutised, teie räiged seiklused ja argise propaganda. Minus pole õieti psühhopaati ja teis ammugi mitte, targem on loobuda ning leppida. Härra Võsa, teie nimel!
0 kommentaari:
Post a Comment