Kurat ma ei teagi, mida ma paari nädala pärast kuulan. On ilmnenud, et ma olen liiga kergesti mõjutatav. Andke mulle üks doktorikraadi poole pürgiv visuaalse disaini magistraat ja ma olen müüdud. Minge perse oma plaadikujundusega, ma ei mängi enam.
Ma kuulan konkreetselt mitte midagi hetkel, seda ei saa lihtsalt millekski nimetada, aga see on nii ilusti pakendatud, va saatan. Kuidas peaksin mina, lihtne talupoeg, suutma eemale hoida?
See kõlab umbes nagu keegi oleks sõjaajal katkise valjuhääldiga dial-up ühendust võimendanud. Drooooooooone, droooone, drooone. Vilin, müra, urin, surin, värin.Naised, püsti ja supaka äärde! Jätke tselluliidiga hüvasti! Näe, kõik te mured ei lahenegi top-shopi teel.
Minu vanaema on surnud, aga kui ta
elaks, siis kingiks talle jõuludeks Robedoor - Ritual Heirsi. Ei, ärge minge youtube'i, sealt ei saa.
Mina näiteks magan selle saatel ja näen unes post-apokalüptilist maailma. Kõik põleb, tuli põleb, nagu ufod tuleksid, ümber vaid leekides tühermaa, taamal tehnomaastik ja suitsuvine. Ma elan jätkuvalt perseaugus, aga õnneks kõik teised ka.
Vot see teeb tuju heaks.
Tegelikult olen ma romantik. Aa jep, mul on vist kõige täisulikum Robedoori kogu maailmas, ütles ta ja naeratas teispool ekraani. Ja siis ühtäkki läks midagi väga valesti ja kõik see mees hakkas jagama armulugusid. Poiskad, räägime oma esimestest kohtingutest! Oli alles mõnel hirmus, mõnel põnev, mõnel läks viie kuu õlleraha ja ikka ei saanud. Mõni sai ka.
Ja siis ta pööras ümber ja vaikselt pobises midagi, et käis oma naisega Godspeed You! Black Emperori kontserdil ja päris vahva oli ja sai veel head ööd suudluse takkajärgi.
Ma olin lihtsalt armunud. Persse küll, sa oled ärevusprobleemidega doktorikandidaat, sa ei tohi nii äge olla, mõtlesin ma. Aga näe, oli.
See juhtus umbes nädal aega tagasi ja ma olen selle aja jooksul ära kuulanud ligikaudu 120 GY!BE 20-minutilist lugu. Kuulasin seda, ja seda ja eriti veel seda (aga täispikkuses eks, 9-minutilised lõigud on äpudele). Mul on raske midagi morbiidsemat tahta kui "the car is on fire, and there's no driver at the wheel and the sewers are all muddied with a thousand lonely suicides. A dark wind blows." Kunagi olid noored kuked punkarid, meie oleme kari saamatuid viraskeid, pederastlikud gootilapsed. Ei, ega te meid niisama tänavalt ära ei tunneks, selleks on blogid.
No comments:
Post a Comment