Mu silmad on taaskord näinud ilu ja seekord tänu prantslastele. Kuulge, see oli ju päris hea film! Ma ütleks isegi väga hea, piisavalt hea, et siin asjatult promoda. Ma ütlen asjatult, sest et keegi nagunii ei loe seda blogi ja kui ka loeb, siis ei jõua see keegi eluilmaski IMDB lehest kaugemale. Mõni trükib heal juhul nime google imagessi ja onaneerib piltide peale, aga olgu mul või veri põlvini, vaatamiseni ei jõua te keegi.Ja ongi, raisk, parem! Siis see film jääbki täiega indie'ks ja ma ei pea iga õhtu patja nutma, kuivõrd keegi teine seda veel näinud ja nautinud on, haihtun'd unustuste hõlma helged hetked need, mil nõnna eriskummaline olin veel. Ei, ei, näpud eemale Kuuba vabariigist, Issand hoidku, et hea asi massideni leviks.
Aga tõsimeeli nüüd, kui teil peaks tekkima võimalus seda multikat siin vaadata, siis haarake sellest kinni. Ning kui olete animafilmide koha pealt sama võhiklik kui ma, siis ootab teid tõeline pärl.
Paraku ei viitsinud teile piltide kujul häid näiteid tuua, aga võib-olla ongi parem, sest et nüüd on Teil rohkem motivatsiooni see tund ja kümme minutit küüsi närida ja natukene teistsugusest maailmast aimu saada.
Nagu siin kombeks ei viitsi ma oma närve raisata filmi mõtte selgitamisega, aga üldiselt ei tohiks Teil väga raske olla mõni paralleel tõmmata. Kui ka on, siis hüvitavad te silmad mõistuse ilmselged puudujäägid ja keha elab harmoonias edasi.
Pühendan selle postituse härra Ott Vatterile, kes, sarnaselt filmile, on Cannes'i ajaloo annaalidesse sisse kantud. Soovilooks U2 - Stuck In a Moment
No comments:
Post a Comment